Õnne Sagedusele olid see aasta eriliselt oodatud ka lapsed,
sest festivalialal oli lastenurk. Kui sõnaga ’’lasteala’’ võidakse ette
kujutada suuri batuute või mänguväljakuid, siis meie eesmärgiks oli pakkuda
lastele loomingulisi tegevusi. Niisiis sai kunstikoolist laenatud molbertid
ilusti ritta seatud ning lapsed said olla ’’tõelised’’ kunstnikud. Kes molberti
taha ei mahtunud, sai maalida maas. Pildid olid väga loomingulised ja
värvilised. Mõni laps joonistas lausa 5 pilti! Hiljem sai põõsa peale
’’näitus’’ ka tehtud. Ja mis põhline-
lastele väga meeldis maalida. Näha oli, et nad olid hingega asja juures.
Teine asi, mis lapsi paelus oli suurte mullide
tegemine. Et neid teha saaks, tuli aga
palju infot koguda ning seejärel vajalikud vahendid ette valmistada. Abiks olid
mõned internetilehed, nagu näiteks: Giant bubbles. Mullivedeliku retsepti tuli ka n.ö eestistada, sest meil ei müüda samu
vahendeid mis Usa’s. Vedelik peab ka seisma üleöö. Mullid tulid küll välja aga mitte nii hästi
kui lootsime, kippusid katki minema. Ilmselt oli asi nõudepesuvahendis. Aga
esimese katsetuse kohta jäime siiski rahule. Ja ka lapsed jäid rahule.
Huvitav oli see, et paljud lapsed ei teadnudki ega polnud näinud nii suuri mulle. Elevust jätkus paljudele. Järgmisel päeval olid kohal samad näod, kes ootasid pikisilmi mullitamist.
Huvitav oli see, et paljud lapsed ei teadnudki ega polnud näinud nii suuri mulle. Elevust jätkus paljudele. Järgmisel päeval olid kohal samad näod, kes ootasid pikisilmi mullitamist.
Kindlasti annab lastealal veel palju asju teha, lisaks
eespool mainitule. Tore oli näha, et huvi oli suur ning ka vanemad rõõmsad, et
ühel festivalil on mõeldud laste peale.
Võime üritusega rahule jääda!
Mina usun, et lasteala võiks ka järgmistel festivalidel teha,
sest see annab palju juurde. Seda näitas juba sära laste silmis!
No comments:
Post a Comment