Tegelikult algas kõik sellest, et pool aastat tagasi tänu J. Usinale, M. Ruusile ja L. Järgile sattusin minagi Läti - Eesti noorteprojekti ja nüüdseks olen õppinud nii mõndagi festivali korraldamisest ja inimestega suhtlemisest ning koostöö tegemisest. Janika hoidis koolitustegevusel silma peal ja juba kevadest peale oli temagi üks tore ja armas ''saatja'', kes meisse kõigisse õnnelikkust ''süstis''.
Festival tundus alguses nii kaugel olevat, aga tegelikult tuli see ikka väga kiirelt kätte ja nüüd see ongi juba läbi. Uskumatu!
Kuigi suurema töö tegid alguses ikkagi Lehari ja Martin ära, oli ka meist igaühel vähemalt üks ülesanne. Minu töö algas pigem festivali ajal kohapeal, kus pidin vastu võtma mitmeid artiste, nende eest hoolitsema ja osaliselt ka backstage'i korras hoidma. Olles ise harjunud rohkem laval esinema, ei ole ma varem osanud arvatagi, kui tihe ja pingeline elu lavatagustel tegelastel käib. See kõik tundus alguses kuidagi hirmutav, aga praegu võin küll öelda, et sain väärt kogemuse osaliseks.
Kuigi just eriti rahvarohkeks seda üritust nimetada ei saa, on see täiesti loogiline ja põhjendatav: esiteks, ilm oli suvele mittekohaselt väga külm; teiseks, meie oma väikese Põlva inimesed pidasid piletihindu vist liialt kalliks (julgen väita, et festivali kohta on seesugune piletihind vägagi mõistlik, isegi odav); kolmandaks, festival on veel liiga noor ja oleks ilmselt veidi naiivne meeletuid rahvamasse oodata... Paljudel põlvakatel on ilmselgelt teistsuguseid, erilisi üritusi ja uut muusikat keeruline vastu võtta. Seda näitab seegi, et päris suure osa publikust moodustasid külalised Tallinnast, Tartust, Viljandist, Võrust ja mujalt...
Kõige soojema tunde jätsid mulle artistid, eriti nende positiivsus. Just nemad kiitsid festivali ja mitmedki bändid tänasid sooja vastuvõtu eest ning olid huvitatud ka nt järgmise aasta festivalist. ''Kutsuge järmisel aastal uuesti!'' kõlas nii mõnegi artisti suust. Tõsi, bändid, kes esinesid varasel õhtupoolikul, jäid suuremast publikumelust ilma, kuid see ei tundunud neid üldse heidutavat. Kõik olid õigel sagedusel – õnne sagedusel!
Kui Põlvas rohkem selliseid üritusi toimuks, oleks ehk enam lootust, et minusugused noored kodulinna tagasi tulevad ja linna tegemistele käe külge löövad. Selle suve üks Põlvasse ''meelitajaid'' oligi just see festival ja mõnusad inimesed, kellega sai koostööd teha.
Aitäh kõigile, kellega vahva festival peetud sai ja loodetavasti ka edaspidine koostöö jätkub!

Mari - Liis