Olles lõpetanud Põlva kooli juba 4 aastat tagasi, jälgin siiski oma kodukoha tegemisi teiselt poolt Eestit. Seekord kutsuti mind osalema festivalide korraldamise koolitusele, mille lõpp-faasiks oli siis juba kolmandat aastat toimuva Uue Ajastu Festivali korraldamine. Eelnevad aastad kustumatu mulje jätnud üritus ja mis põhiline: Põlvas toimus midagi uut! Ei mõelnud minutitki, kui juba olin sees Eesti-Läti koostööprojektis.  Meid kõiki ühendas noorus, loomingulisus, aktiivsus ning tahe midagi oma armsas kodulinnas ära teha.  Samamoodi läti noored, kes olid pärit küll suuremast linnast kui Põlva, kuid kus ei toimunud samuti suurt midagi.  Särasilmsed noored, valmis midagi korda saatma! Iga linn võiks uhke olla. Niisiis koos uusi teadmisi omandades ja mõtteid vahetades asuti teadlikumalt oma festivali  kallale.  Meie põhiülesanneteks oli mõelda mis võiks olla festivalialal, mis bändid võiksid esineda jms. Ning seejärel tegutseda. Noored tegelesid asjadega, millega nad polnud varem tegelenud, saadi üle mitmestki hirmust. Mulle meeldis kõige rohkem see, et inimesed olid vabad, julgustavad ning oma ideid sai reaalselt ellu viia. Kõige põnevam oli näha kogu festivali korraldamise protsessi ning lavatagust. See on töö, mille vili jõuab festivalikülastaja ette. Ja selle tööga nähti vaeva pool aastat. Selle töö on ära teinud noored, kes millegipärast ikka ja jälle oma hääbuvasse kodulinna satuvad. Meie oleme igastahes uhked, et hakkama saime.
Aitäh kõigile asjaosalistele!

Hanna